Sunday, August 16, 2009

Pealkiri

Et jh. Ja mul oli järjekordne täiesti tavaline päev. Esimese poole päevast istusin toas ja käisin poes. Siis käisin Sohvi, Toivo ja emaga õus, seejärel tegin trenni ja kirjutasin ja nüüd ongi õhtu. Muide, mul on juba 4x8 tehtud! wii. Niikuinii mingi pask.. .. .. -.- (:D) Keegi lasi praegu õues vilet! Ohoo! God, mul on igav. Keegi võiks siin olla. ... mm jah..mul on uus pliiats, kui kedagi huvitab.
Ah mis, aitab mu igavast päevast, ma kirjutan parem, mis ma unes nägin. Järjekordne imelik unenägu. Aga see oli pahaaaa!:( :D Ok , algas sellega, et Gedli sai surma. Auto sõitis üle või midagi. Noh, ja siis mina, Nups ja Daigi mõtlesime, et tahaks ta surnust tagasi tuua. Me isegi oskasime seda kuidagi, aga see oli väga dark magic... Pohh. Me ikkagi otsustasime seda teha. Üks imelik värk oli see, et Gedlil oli minu majas oma tuba. Ma ei tea miks, aga oli. Ja seda surnust ülesäratamist tehti kuidagi nii, et visati tema tuppa asju, mis talle meeldisid ja siis loeti mingeid nõidumisi. Noh, me tegime ära ja järsku tuli hull kõuemürin ja elutoa uks(see oli mingi suvakas korter muidu, nagu minu koduna) läks kinni. Siis me teadsime, et ta on seal. Keegi ei julgenud ust lahti teha, sest kõik kardsid, et tal pole silmi või on ta mingit muud moodi imelik. Lõpuks mina siiski tegin ukse lahti ja piilusin sisse. Tugitoolis istus Gedli. Täitsa elus. Aga ta oli imelik. Mingi kuri:D Ta kuidagi ajas mind kööki ja tuli aina minu poole. Kõik teised jooksid hirmunult ära ja jätsid minu temaga üksi. Siis ma sain aru, et ta vist tuleb ikka surnuteriiki tagasi ajada ja seda tehti nii: võeti hõbelusikas, viibutati seda tema nina ees ja öeldi naeratades, et ta on surnud. Ma proovisin seda ja alguses ei õnnestunud, ta tuli ikka mu poole edasi aga lõpuks õnnestus. Ta kadus ja ma olin pääsenud. Juhuu! Pärast seda oli meil grillipidu. Me tahtsime sealt Gedli toast midagi võtta, aga keegi ei julgenud sisse minna. Me kutsusime Margiti, aga ta ka ei tahtnud sinna minna ja ta ütles: et see on nüüd musta maagiaga küllastunud ja või midagi sellist. Aga ta nõustus meid ukseni saatma. Me läksime kõik koos siis Gedli toa ukse taha ja järjekordselt olin mina see, kes ukse vahelt piilus. Maas, kus enne olid need asjad olid nüüd mingid imelikud joonistused. Keegi oli nagu vihaselt sinna mingeid musti auke kritseldanud. Ja üldse terve tuba oli kohutavalt sassis. Siis ma küsisin Margitilt, et äkki kui ma teen midagi heast maagiast sinna tuppa, et äkki see aitab. Ta vastas, et ta küll ei usu, aga võib ju proovida. Kuskilt sain ma ristimisvett ja ma viskasin seda sinna tuppa ja karjusin, et ma õnnistan seda tuba xD Selle peale Margit naeris ja ütles, et see küll ei aita. Ega aidanudki. Aga siis ma ärkasin üles. Vist..

No comments:

Post a Comment