Releaf

Eile õhtu lamasin oma voodis ja järsku jõudis mulle kohale see, et ma ei käi enam VHK's. Täiesti kohutav, selline paanikatunne tekkis kohe. Kuulasin Vennaskonda ja mõtlesin mõnede eredamate mälestuste peale. Otsustasin, et tuleb üles kirjutada, enda jaoks. Blogi mul on, aga midagi kindlamat ja isiklikumat, siia ei pane ju kõike üles. Täna alustasin ja kuidagi nii hea tunne on - kõik saab välja. Üritan olla küllaltki otse.
Muidu koolis oli täna kõige igavam loeng üldse. Räägiti web page'i designist. No ei suutnud kuulata, vahepeal oli selline tunne, et jään magama. Pärast pidime grupitööna mingit lehte analüüsima ka.
Tahaks leida mingeid "minu inimesi". See on nii raske kuidagi. Ma ei taha üldse niimoodi lähedaselt iga suvakaga suhelda. Ei usalda niimoodi ja kuidagi mõttetu on sellist "väikest chat'i" kogu aeg ajada.