Kuidas kõik nii kiiresti mööda läks? Aasta oodatuim hipilaager on nüüd läbi, see läks nii kiiresti, et lausa imelik. Nagu oleks seal olnud ainult 2 tundi, mitte kolm päeva.
Aga muidugi - super oli! Enamuse aja lihtsalt chillisime(või nagu Hanna nõudis - yolosime) Jaani ja Hannaga. Rääkisime juttu, sõime, käisime ujumas. Esimesel õhtul tuli üks väike röövretk ära ka, jõudsime päris lähedale nende campile seal teiselpool järve:D Päris eesmärgini siiski ei jõudnud, tüübid passisid liiga lähedal.
Leidsime ühe laheda maja, kuhu sisse ei saanud, aga seal oli hästi mõnus veranda, kus me chillisime. Seal sai ujuda ka ja üldse... oehh, ma ei tea. Kogu seda emotsiooni on nii raske kirjeldada. Kindlasti üks suvesündmus.
Ahjaaaa! Ja ma sain vibu lasta!!! Üks bearded Hawkeye lubas. Ja ma täiega armusin ära. See oli nagu niiiiii lahe. Ja tegelikult raskem ka, kui ma arvasin. Aga nüüd ma tahan minna kuskile vibutiiru. Eile oleks peaaegu Kuressaares läinud, aga see oli kinni :(
Feast oleks peaaegu ära jäänud, kuna õhtul oli väike vihm. Siis me tantsisime, laulsime ja tegime telgis natuke haigeid videoid ja vihm läks ära. Niiet feast toimus! Sitaks head süüa ja koduõlut.
Nüüd oleme kõik Saaremaal. Jaan ka ja ta õde. Meie vein on valmis. See päris kange. Aga samas, polegi nii hull kui me arvasime. Jõime seda eile natuke.
No comments:
Post a Comment