Mul on mingi imelik tunne viimasel ajal:D Selline, et kuulan muusikat, mis tundub niii õige ja siis oleks nagu ise ka armastust täis ja siis on nututuju:D Oeh, nagu Hesgi ütles, emotsiooni on täielikult võimatu kirjeldada.
Sain täna pärast kooli Sandraga kokku ning ta tegi endale Bob Dylani pluusi. Mul on ka nüüd hull tahtmine midagi jälle teha:D Something with Jack White preferably. Ning ma ikka lähen temaga laupäev loomekasse. Ehkki mul juba imelik:D Vanx teeb kurva näo pähe ja mul tekib selline tunne, et ma teeks nagu midagi halba. Ehkki ta ütleb küll, et noh, suur inimene, ega ma sind keelata ei saa kui sa väga tahad aga kas ikka peab iga päev kodust ära olema. Ma üritan talle küll seletada, et ma ei ole ju iga päev kodust ära aga noh vanainimeste asi ma arvan:D
Ja ma hakkasin kirjutama seda lugu meie klassist:D See ikka hea idee:D
No comments:
Post a Comment