Monday, January 4, 2010

Mittemidagitegemisepäev


Hommikul äratati mind kell 10 üles. Et silmaarsti juurde minna. Bäääh, vara oli see aeg praegu minu jaoks. Muidu hästi läks. Mul ei ole uusi prille vaja. Thank god! Tegelikult tahaks et mul poleks neid üldse vaja muidugi. Noh, 21 saab selle operatsiooni teha.
Muidu jah, lihtsalt toas passinud. Selline rammestus on peal, et midagi teha ei viitsi. Tegelikult endal juba vastik sellest tundest. Isegi kirjutada pole viitsinud://
Täna nägin ma suht kahtlast unenägu 1. Kaspar oli kodutu u. ja ma andsin talle öömaja + Anzu oli mu naaber+Eva oli töömees(WTF)
1. Ma killisin mingi tüübi ära kes mind üritas ära röövida. (Vähem wtf)


Kirjatükk Maria koertest.
Hagudis elaval Marial oli palju koeri. Lausa üle kümne kippus neid olema. Mõned olid suured, teised jälle väikesed. Aga see, et nad väiksed olid, ei tähendanud, et nad kuidagi vähem tähtsad oleks olnud. Ühiskonnakorraldus oli neil koertel lihtne. Monarhia, klassisüsteem. Valitsejaks oli neil väike hele hurt Julla. Ajaloolased on teda kirjeldanud kui väga ilusat ja ka väga võimukat koeraemandat. Veel praegugi saab Louvre'i seintel imetleda kauni Julla maale. Kas siis jahikäigul, või valitsemistroonil.
Jullal olid ka oma nõunikud. Neist kuulsamad Rene ja Nelly. Ka neist on säilinud palju maale. Enamusel neist koertel nõunikurüü seljas, valge parukas peas. Truult istusid nad Julla kõrval, valmis talle iga hetk nõu andma, kui seda vaja peaks minema.
Sõjakas riik see Maria Koertemaa ei olnud. Võis pigem öelda, et rahutused toimusid riigisiseselt. Kodusõjani siiski ei mindud. Sõjalise väe poole pealt olid lood kehvad. Raskekahuriväeks puudus riigil raha ja ka sõdurite väljaõpetamiseks puudus oskusi. Kõige kuulsamaks sõjapealikuks võis ilmselt lugeda kapten Viking aka. Vickyt. Tänu tema imepärastele oskustele sõjas võideti mitmeidki tähtsamaid lahinguid. Nt. 1887 Lahing Naaberkoerte vastu. Kapten Vicky oli tuntud oma tumesinise uniformi poolest.
Tähtis osa oli ka talupoegadel. Põllumajandus oli tähtsal kohal. Riigi majandust mõjutas väga nt. maasikate väljavedu. Tänu 1768 aastal vastu võetud majandusreformidele selle mõju siiski vähenes. Tähtis oli ka kurgikasvatus. 1699ndal aastal leiutas Roosi kasvuhoone, mis võimaldas kurke kasvatada aastaringi. See tõi endaga kaasa tööstusrevolutsiooni ja kiire linnastumise. Rahvaarv kasvas neil aastatel rekordiliselt.
Rohkem huvitavat ajalugu saate lugeda Marilin Lõugase uuest raamatust "Maria Koertemaa - Kas demokraatia alge?"

2 comments: